Loomade käitumine on miski, millest kõike ei tea ka kõige kirglikumad loodusfilmide vaatajad, ja isegi teadlased avastavad ses vallas mõnikord midagi uut.
Priit Ennet
Seni näiteks ei osanud keegi arvata, et elektriangerjad, need Lõuna-Ameerika röövkalad, kes saakloomi elektrilöögiga rabavad, peavad mõnikord jahti suure parvena. Seni on oldud veendumusel, et elektriangerjad on ikka ja alati üksikkütid.
Kuid Douglas Bastos Brasiilias Manausis asuvast Riiklikust Amasoonia Uuringute Instituudist ja Carlos David de Santana Ameerika Ühendriikides Washingtoni linnas asuvast Smithsoni Riiklikust Loodusloomuuseumist on koos kolleegidega suutnud videosse võtta, kuidas elektriangerjad hulgakaupa saaki jahivad.
Teadlased märkasid, et ühes Amasoonia järves hakkas suur rühm elektriangerjaid mõnikord koidu- või ehahämaruses üheskoos ringiratast ujuma, ajades väiksemate kalade parve järk-järgult madalamasse vette.
Sellele järgnes koordineeritud rünnak. Korraga sööstis kaks kuni kümme elektriangerjat väikestele kaladele elektrilööke jagama. Löögi saanud kalad viskusid nagu nool veest välja ja latsatasid siis oimetuna veepinnale tagasi.
Sealt ampsasid elektriangerjad, aga mõnikord ka mõned muud juhust ära kasutavad röövloomad nad endale suhu. Siis korrati rünnakut, kuid löögi andjateks oli iga kord erinev rühm elektriangerjaid. Ühes jahiseltskonnas oli teadlaste sõnul kokku kuni sada kala.
Bastos, de Santana ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Ecology and Evolution, et niisugune suure jõuguna jahtimine on elektriangerjate seas arvatavasti siiski haruldane käitumine, mis võetakse kasutusele vaid siis, kui saakloomi leidub rohkesti ja neid jätkub toiduks paljudele elektriangerjatele.